Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Teguh Putranto: Indoneesiast Eestisse laevaehitust õppima
Teguh Putranto on Indoneesia päritolu väikelaevaehituse kompetentsikeskuse (SCC) doktorant-nooremteadur, kes alates augusti lõpust elab ja töötab Kuressaares. Ta kolis siia koos oma 16-kuuse poja ning naisega, et end laevaehituse alal veelgi arendada. Uurisime, kuidas on Teguhil sisseelamine läinud, mida ta Kuressaares elades igatseb, mida Indoneesias tegi ning mis on kahe riigi vahel erinevat. Tekst: Gelly Metsaveer | Foto: erakogu |  |
On esmaspäeva hommikupoolik ning oleme end intervjuuks sisse seadnud SCC keskuses Teguhi kabineti kõrval eesruumis, et mitte segada hr Putranto kolleegi ja toakaaslast Mihkel Kõrgesaart. Professor Kõrgesaar on Teguhi juhendaja ja inimene, kellele uus nooremteadur oma sooviavalduse ja kandideerimise omal ajal edastas.
Kui küsin, kuidas on sisseelamine läinud, alustab Teguh rääkimist oma veel üsna väikesest pojast ja naisest. Kuna poeg on alles 16-kuune, oli Eestisse kolimine veidi raske. Putranto ajakirjanikust naine töötab kodus, kuna poja plaanivad nad lasteaeda panna alles 2-aastasena. Samas on ta õnnelik, et sai selle suurepärase võimaluse töötada Eestis ja õppida midagi uut.
Perekond Putrantod elavad Kuressaare servas üürikorteris. Sisseelamisel on toeks olnud nii korteri omanik kui ka hiljem sõbrad ja tuttavad – juhendati, kus on lähim pood, kuidas sinna saada, kuidas toimib bussitransport jms. Doktorant pajatab, et tal on Kuressaares indoneeslasest sõber, kes töötab Saaremaal hotellis, kuid kolib kahjuks varsti Tallinnasse. Sõbra elukohamuutusega saavad temast ja pereliikmetest ainsad indoneeslased Kuressaares.
Doktorant võtab sellel semestril 24 ainepunkti ehk viit ainet, peamiselt peamajast. Lisaks teeb ta koos oma juhendaja Mihkel Kõrgesaarega uurimistööd. TalTechi tudeng räägib, kuidas ta saab TalTechi peamajast Mustamäe linnakus aineid võtta, elades ise Kuressaares: „Peamiselt õpin ja suhtlen õppejõududega Skype’i kaudu, teen ja saadan oma kodutööd interneti vahendusel ära, seega ma iga kord Tallinnasse ei sõida. Kui on aga vaja kodutöid esitada klassi ees, siis lähen pealinna kohale. Võtan ka eesti keele kursusi, mida saan õppida samuti Skype’i vahendusel. See on minu jaoks uus viis, kuidas õppida. Indoneesias niimoodi õppida ei saa,“ räägib Teguh.
Eestisse tõi Google
Kodumaal oli Teguh lektor koolis nimega Institut Teknologi Sepuluh Nopember. Pea teise maailma otsa kolida ning Kuressaarde nooremteaduriks tulla otsustas ta selleks, et saada rohkem kogemust ja oskusi.
Küsimusele, kust tekkis Indoneesia lektoril mõte just Eestisse kolida ja siia õppima tulla, on vastus lühike: Google. Teguh hakkas sealt otsima parimaid programme ja kohti, kus laevaehitust õppida. „Sain veidi infot, et sellist doktorantuuri kohta pakutakse Eestis. Seejärel saatsin oma kandideerimisavalduse koos sarnasel teemal kirjutatud magistri uurimistööga Mihkel Kõrgesaarele, et doktorantuuri kohta taotleda. Uurisin veidi veel SCC keskuse kohta ja sain aru, et see on parim koht, kus ma oma oskusi arendada saan,“ meenutab Teguh Eestisse tulemise otsust. Indoneesiasse plaanib ta aga pärast lõpetamist tagasi kolida.
Kuna pere on intervjuu hetkel Kuressaares elanud vähem kui kaks kuud, siis ei ole nad jõudnud ei Saaremaal ega mandri-Eestis rohkem ringi reisida ja uute kohtadega tutvuda. „Eelmisel nädalal käisime Kaali kraatris. Siia jõudes nägime ka Kuressaare lossi ja kindlust. Kuressaare töötajad tegid uutele tudengitele tuuri, kuhu kutsuti ka meid perega ja nii saime Kuressaare erinevaid kohti vaatamas käia,“ kirjeldab Teguh nähtud paiku. Ta lisab, et nad on pisut saanud osa ka pealinna melust, sest Eestisse jõudes ööbisid nad ühe öö Tallinnas ja nägid ka veidi linna.
Noormees räägib enda elust Indoneesias, alustades suuremast pildist – Indoneesia asub ligi 17 500 saarel ning seal elab kokku umbes 250 miljonit inimest. Tema on pärit Jaava saarelt, mis on riigi üks suurematest. Saare põhjarannikul asub ka Indoneesia pealinn Jakarta. Putranto ise on pärit linnast nimega Sidoarjo, mis jääb suuruselt teise linna Surabaya lähedale ja kus asub ka tema kool.
Takistused, koduigatsus ja rahvusköögid
Noormees on juba kogenud nii takistusi kui ka koduigatsust. Kuna Indoneesias pole Eesti saatkonda, kust viisat taotleda, ja lähimad riigid selle jaoks on Hiina, Jaapan ja Türgi, siis oli see üsna keeruline katsumus. „Meile oli kõige lähem ja mugavam minna Hiinasse – Pekingisse, et sealsest saatkonnast viisa saada. Eesti töötajad Hiina saatkonnas olid väga abivalmis ning vastutulelikud. Enne kohale minemist palusid nad, et saadaksin neile viisa taotlemiseks mitmesuguseid dokumente. Saatsin need meili teel ära, ootasime 1–2 nädalat, misjärel tuli vastus, et peame siiski ka saatkonda kohale minema, et oma sõrmejäljed anda. Samal päeval saime ajutise viisa kätte.“
Ka koduigatsust on Putranto pere tunda saanud. Alguses väljendus see küll rohkem lennuväsimusena, sest Eesti ja Indoneesia ajavahe on neli tundi, kuid hiljem juba selgelt koduigatsusena.
Üks oluline erinevus kahe riigi vahel avaldub kindlasti köögis. „Näiteks Indoneesias on peamine söök riis, Eestis aga pigem kartul. Kui me Eestisse kolisime, siis otsisime riisi suurtest poodidest: Rimist, Coopist, Selverist, Maximast jne, aga siinsetes poodides on valik nii erinev,“ kurdab indoneeslane. Ta leiab samas, et sel pole nii suurt tähtsust, kuna nad tahavadki tutvuda kohaliku köögiga.
Uurisime ka, millised on Indoneesias suuremad pühad. „Indoneesias kestavad jõulud kokku ühe nädala. Pühadeperiood algab esimesel jõulupühal 25. detsembril ja lõpeb uusaastaga 1. jaanuaril. „Tavaliselt veedame selle aja puhates kuskil mujal linnas, näiteks Malas, mis on minu kodulinna Surabaya lähedal. Minu religioon on islam, seega jõulud on aeg, kus saame pere ja sõpradega koos olla.“
Ta räägib ka teistest pühadest: „Iseseisvuspäev on augustis ja oma usupühi tähistab iga religioon eri aegadel. Meil on Indoneesias islam, katoliiklus, hinduism ning budism. Idul Fitri ja Idul Adha on islami pühad, mis kestavad kokku kaks nädalat. Kristlust tähistatakse jõulude ajal nädal aega. Hinduismi ja budismi pühad kestavad samuti umbes nädala – seega kõikide usundite pühi tähistatakse kokku neli nädalat. Veedame need nädalad puhkepäevadena, olles koos perega ning puhates näiteks Balil ja muudes kohtades,“ räägib indoneeslane kohalikest pühadest.
