Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Värske Mente et Manu räägib andmete rändamisest, digiarengust ja amfiteatrist
Tallinna tehnikaülikooli ajakirja Mente et Manu maikuunumber räägib tulevikust: kiiretest digiarengutest, andmete rändamise võimalustest, robotitest ja automatiseerimisest ning uutmoodi renoveerimisest. Peatoimetaja Mari Öö Sarv tutvustab lähemalt.
Ajakirja „kaanestaariks“ on professor dr Robert Johannes Krimmer, kes räägib intervjuus andmete ühekordse küsimise põhimõttest, mida Krimmeri juhtimisel 21 riigi koostöös peagi katsetama hakatakse. Idee on selles, et kui oled mõnes riigis registritele kord juba oma andmed andnud, olgu oma elukoha, sõiduki või ettevõtte kohta, siis edaspidi pole enam ametkondadele samu andmeid tarvis anda. Krimmer rääkis intervjuus Henrik Roonemaale ka e-Eesti edu võtmest ja taoliste edulugude eksportimise võimalikkusest ja möödalaskudest.
Õppeprorektor Renno Veinthal tutvustab ajakirjas lähemalt TTÜ uue akadeemilise karjäärimudeli uusi professuure. Kümnest tenuuriprofessuurist seitse on otseselt või kaudselt seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega, mis on ka aja märk: ühelgi mehaanikul, inseneril, keemikul või merebioloogil pole enam IKTst pääsu.
Professor Martin Pärn paigutas TTÜ uue struktuuri vanadesse hoonetesse ja vaatas, kuidas ülikooli muutuv ideoloogia sobib olemasoleva ruumilise keskkonnaga. Pärn avaldab arvamusküljel lootust, et pikkade koridoride ja kinniste uste asemel hakkab tehnikaülikooli seinte vahel nägema rohkem avatud ruumi, mis toetab avatud mõtteviisi ja põnevate ideede segunemist.
Teaduskülgedel on juttu loodavast teaduspilvest, mis ühendab Eesti võimsaimad arvutusklastrid suuremahuliseks arvutusvõimsuseks, mida saavad teadlased oma uuringute tegemiseks kasutada. Juttu on ka ainulaadsest katseprojektist, kus esimest korda Baltimaades renoveeritakse nõukogudeaegne raudbetoonist kortermaja kaasaegseks liginullenergiahooneks. Liginullenergiamaju on ennegi nähtud ja aastal 2021 jõustub direktiiv, mis teistusuguseid ei lubagi ehitada, kuid renoveerimisel on taoline energiaklass vähemalt siinmail enneolematu, Põhjamaadeski on sellist kogemust vähe.
Järgmisel aastal tähistab TTÜ sajandat juubelit ning seks puhuks valmib ülikoolilinnakusse viie lavaga amfiteater, ehituse algust ootavad kõik vajalikud projektid ja kooskõlastused. Ideed ja lahendust tutvustavad ajakirjas projekteerijad Ülle Grišakov ja Signe Kangur.
Välispilgu TTÜs toimuvale annab ingliskeelse integrated engineering õppekava esimest lendu lõpetav Iraanist pärit Mohammad Tavassolian. Robotitest ja kosmosetööstusest huvituv Tavassolian räägib intervjuus, et tuli Eestisse wow!-elamuste lootuses ja pole pidanud pettuma me e-riigis, ilmas ega inimestes. Ja et pole vaja karta, et robotid võtavad maailma üle, kuni roboteid programmeerivad inimesed on terve mõistuse juures.
Juttu on ka innovatsioonikeskuses Mektory toimuvatest konkurssidest, tudengite tegemistest, värbamiskohvikutest üliõpilaste ja ettevõtjate kokkusaamiseks. Emeriitprofessor Karl Õiger meenutab ajakirjas koostööseiku legendaarse Valdek Kulbachiga, kultuuriküljed portreteerivad tehnikaülikooli akadeemilist meeskoori (TAM) ja pildigaleriid meenutavad kevadpiknikku TTÜ99, sillaehitusvõistlust Brico, tantsuansambli Kuljus kevadkontserti ja ülikoolis toimunud Aafrika nädalat.
Ajakirja saab veebis lehitseda siin, paberil leiab selle TTÜ linnakust. Ajakirja tellimiseks kirjuta ajaleht at ttu dot ee.
