Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Aastatepikkusest tööst kooliõpilastega võrsus TalTechi olümpiaadikool
Alates 2018. aasta sügisest korraldame kooliõpilastele ettevalmistuskursusi olümpiaadideks ja kaht olümpiaadi - maateaduses ja koolimatemaatikas -, et pakkuda helgetele peadele põnevaid väljakutseid reaalteadustes ja tutvustada vähetuntud valdkondi.
Tekst: Päivo Simson, olümpiaadiõppe projektijuht; Kadri Sildvee, eelõppetalituse juhataja
Eesti kooli probleemid – õpetajate puudus, ainekava teemade ülekoormatus, sageli ebapiisav tundide arv ning liiga suured klassid – on toonud paljude koolide õpilased Tehnikaülikooli matemaatika- ja füüsikateadmisi täiendama. Vastavalt vajadusele valitakse kas õpiabitunnid väikeses rühmas (5.–12. kl), ettevalmistuskursus gümnaasiumisse kandideerimiseks, kursus 12. klassi riigieksamiks või TalTechi matemaatikakatseteks. Kuna tänapäeva haridus liigub indiviidikesksema lähenemise poole, siis valivad paljud õppimise väikestes rühmades, kus õpetaja käib ühe õpilase juurest teise juurde ning aitab ülesandeid lahendada. Kursused toimuvad kolmes linnas: Tallinnas, Pärnus ja Tartus.
Kui aastakümneid õpetati kursustel üksnes keskkooli lõpuklasse, siis alates 2005. aastast ka põhikooliõpilasi. Üha olulisemaks on muutunud konkursid gümnaasiumidesse, kusjuures tõusnud on füüsikateadmiste tähtsus. Katsete ülesanded on muutunud raskemaks ja Tehnikaülikoolilt oodatakse abi teadmiste täiendamisel. Kuna õpiabisse on algusest peale tulnud ka tugevamaid õpilasi, siis tekkis uus vajadus – pakkuda kursusi tugevamatele. Nõnda said 2013. aastal alguse matemaatika, hiljem ka füüsika õpitoad. Alates 2018. aasta sügisest korraldame nende asemel ettevalmistuskursusi olümpiaadideks.
Värske TalTechi olümpiaadikool tutvustab teaduse põnevamat poolt
2017. aastal osales Eesti riiklike olümpiaadide lõppvoorudes umbes pool tuhat õpilast, kellest Tehnikaülikooli jõudis õppima alla kahekümne. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et mitmed põnevad ja perspektiivikad TalTechi erialad on kooliõpilastele võõrad. Näha oma tulevikku arstiteaduses, ärinduses või informaatikas on lihtne, materjalitehnoloogias või maapõueressursside alal ilmselt mitte. Vähetuntud erialad jäävadki praegu paljude andekate õpilaste huviorbiidist välja. TalTechi olümpiaadikooli üheks eesmärgiks ongi TalTechi nähtavuse tõstmine andekamate ja reaalteadustest huvitatud õpilaste hulgas, aga ka õpilaste üldine arendamine ja motiveerimine.
Olümpiaadikooli põhitegevuseks on olümpiaadide ja olümpiaadideks ettevalmistavate kursuste korraldamine. TalTechis on vastav kompetents alati olemas olnud, kuid kahjuks ei ole ülikool seni veel nimetatud tegevustes kaasa löönud. Miks siis nüüd? Osalt kindlasti juba nimetatud põhjustel, aga teisalt ka praegu Eesti koolihariduse maastikul valitseva olukorra tõttu. Paljudes koolides on puudus matemaatika- ja füüsikaõpetajatest ning ülekoormuse tõttu ei ole reaalainete õpetajatel sageli võimalik andekate õpilaste püsivale arengule kaasa aidata. Andekus vajab pidevat ergutamist ja väljakutseid, vastasel korral võib see sootuks kaotsi minna.
Seega vajab olümpiaadidel edu saavutamine ka andekate õpilaste puhul tugevaid eeltreeninguid. Olümpiaadiülesanded väljuvad kooliprogrammi jäikadest raamidest ning nõuavad sageli spetsiifiliste trikkide ja nippide teadmist: tihti seisnevad need lihtsalt tuntud nähtusele uue nurga alt lähenemises, kuid et asjast aru saada, tuleb uurida tema kõiki külgi. Need on väikesed sammud, millega kaasnevad suured hüpped füüsikalises või matemaatilises maailmapildis. Kooliprogramm neid trikke ei sisalda ning ülekoormatud õpetajad ei suuda alati isegi põhiprogrammi piisava selguse ja põhjalikkusega edasi anda. Keskmise õpilase jaoks on tulemus see, et matemaatika on kuiv ja füüsika lihtsalt arusaamatu. Andeka õpilase jaoks jääb aga aine igavaks ning selle tõeline potentsiaal ja sisemine ilu avamata. Nõnda ongi olümpiaadidel hindamatu roll.
2018/19. õppeaasta kevadsemestril korraldab TalTech kaks uut üle-eestilist olümpiaadi: maateadustes ja koolimatemaatikas. Esimese idee sündis ülemaailmsest maateaduste olümpiaadist (International Earth Science Olympiad), mida on korraldatud alates 2007. aastast ja mis kuulub ülemaailmsete teadusolümpiaadide hulka. Samas nimekirjas on ka rahvusvaheline geograafiaolümpiaad, mis tekitab mõneti segadust, sest eesti keeles käsitletakse maateadust ja geograafiat sünonüümidena. Rahvusvaheliselt tähendab maateadus (ingl k Earth science) aga Maad uurivate teadusharude kompleksi, kuhu kuuluvad nt geoloogia, meteoroloogia, hüdroloogia, okeanograafia, klimatoloogia, geofüüsika, astronoomia ja paljud teised Maa sfääre uurivad teadused. Eesti kooliprogramm puudutab neid olulisi valdkondi üsna pealiskaudselt, osana füüsikast, geograafiast, keemiast või bioloogiast. Selleks, et rahvusvahelisel olümpiaadil edukalt esineda, on kahtlemata vaja ka kohalikku võistlust ja vastavat ettevalmistuskursust.
Koolimatemaatika olümpiaadi korraldamise mõte sündis soovist pakkuda Eesti matemaatikaolümpiaadi kõrvale laiemale õpilaskonnale mõeldud võistlust, mis keskenduks vähem tõestustele ja rohkem praktilistele ülesannetele. Kahjuks ei jõua suur osa huvitavast koolimatemaatikast sageli riiklikule matemaatikaolümpiaadile.
Koolimatemaatika olümpiaad proovib olukorda parandada ja samas kutsuda võistlema rohkem matemaatikat nautivaid õpilasi, ka neid, kel puudub võimalus eritreeninguteks.
Pilk ajalukku
Eelõppe ajalugu ulatub 1960. aasta augustisse, kui Tallinna Polütehnilise Instituudi juurde (TPI) loodi omaette juhatajaga osakond. Sellised osakonnad tekkisid ka Tartu Riikliku Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi juurde. Hilisema nimega eelõppeosakond töötas 2016. aasta kevadeni, siis viidi üksus eelõppetalituse nime all õppeosakonda üle.
Nõukogude ajal tegid ülikoolid koostööd, sest kursuste korraldamisel kasutati muu hulgas ka üksteise ruume. Tartu ülikoolil oli Tallinnas kasutada TPI ruum energeetikateaduskonna majas. Tartu ruumides (aga ka üldhariduskoolides) toimusid selle piirkonna õpilastele polütehnilise instituudi ettevalmistuskursused. Tollal õppis kursustel palju keskkooli juba lõpetanud või õhtukeskkoolist tulnud inimesi, kel sõja ja Nõukogude okupatsiooni tõttu oli haridustee pooleli jäänud, kuid kes ometi soovisid kõrgkooli astuda.
Aasta-aastalt suurenes kursustel keskkoolis õppijate osakaal, kuni lõpuks oligi suurem osa õppuritest keskkooliõpilased. Taasiseseisvumise algusajal kadusid kursused nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Pedagoogikaülikooli juurest. Tartu keskendus andekamate õpilaste õpetamisele, Tehnikaülikool aga jätkas tööd gümnaasiumiõpilaste teadmiste parandamisega.
Kui nõukogude ajal olid kursused mõeldud TPI eksamite ettevalmistuseks, siis taasiseseisvunud Eestis aitasid kursused alates 1997. aastast valmistuda riigieksamiteks.
Teada on, et 1981/82. õppeaastal õppis kursustel kokku 1600 õpilast. Taasiseseisvunud Eestis vähenes õpilaste arv oluliselt, kuid on viimasel kümnel aastal taas tõusuteel. Kui 2008. aastal õppis eelõppes 832 õpilast, siis 2018. aastal taas pea 1600. Õpetajate arv ulatub õppeaastas juba üle 40. ■
